Ostame virnastatud võsa, raiejääke – metsalõikuse jääke, küttepuud. Minimaalne kogus võiks olla 80 m3 väljatulevat puiduhaket.
Oleme huvitatud ka kasvava võsa ostust. Kokkuleppel maaomanikuga puhastame Teie põllud, kraavid ja teeääred võsast, kasutades selleks vastavalt võsasaagisid või võsagiljotiini.
Giljotiinitöödeks kasutame 14 tonnist Volvo roomikekskavaatorit.
Mida tasuks teada enne materjali väljavedu:
Väljatulev hakkekogus sõltub materjalist ning jääb vahemikku 0,3-3,1 ühest m3 saadav puistematerjal (pm3- puistekuupmeeter). Üldiselt on nii, et 1 tihumeeter tm ümarpalki annab 2,8-3,2 pm3 haket ja 1 tm raiejäätmeid 0,3-0,5 pm3 haket. Mida rohkem on virnas sees suurema diameetriga puulatvi, tüvesid, võsa- seda suurem on ka väljatuleva materjali hulk.
Enne ladustamist tuleks läbi mõelda ka materjali kättesaadavus. Hakkimise korral tuleb arvestada, et tegemist pole puidu äraveoga- ära peab mahtuma kaks masinat: puiduhakkur ja hakkeveok. Hakkeveok, milleks on üldjuhul liikuvpõrandaga poolhaagis peab saama manööverdada hakkuri kõrvale või vajadusel selle taha.
Oluline on ka materjali ladustamisel arvestada hakkuri söötelava paiknemisega, mis üldjuhul asub kõrvalistuja (paremal) poolel. Probleem on selles, et kui materjal on ladustatud valele poolele ning sõidukid ei mahu üksteisest kõrvalt mööda teeb see manööverdamise keeruliseks.
Laoplatsi valikul tuleb silmas pidada:
- paikneb kuival ja kandval pinnasel ning on avatud tuultele ja päikesele, viimased on tähtsad, et materjal saaks kuivada ning ei läheks seest nn. mustaks.
- laoplatsile on hea juurdepääs hakkurile ja hakkeveokitele
- on piisavalt ruumi, et hakkur ja hakkeveok saaksid kõrvuti seista (7-8 meetrit)
- ei paikne elektriliinide all ega vahetus läheduses
- ei jää hakkuri ja virna vahele laia kraavi või mõnda muud takistust, millele hakkur ei saa sõita
- ei ole ladustatud kivi- prügihunnikule või mõnele teisele mittehakkeks mineva materjali kuhjale